Jeesus Kristus, Tema ohverdus.

 

Oma armastuses saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse, et päästa inimene hävingust. Jeesus, kes oma ema Maarja kaudu põlvneb Aadamast, kuid kelle isaks on Jumal, omas samasugust surelikku loomust nagu kõik ülejäänud surelikud, mis põimus veel suurema sooviga olla oma Isale meelepärane. Ta oli teadlik samasugustest lihalikest himudest kui need, keda ta päästma oli tulnud – siiski ta ise ei patustanud kordagi Jumala vastu. Ta armastas oma Isa nii intensiivselt ja usaldas Teda nii täielikult, et mõistis end teadlikult surema. Surema ristil, mis oli täieliku Jumalale kuuletumise tulemus Jumalata maailmas. Tänu oma ustavusele suutis Jeesus ületada ning hävitada patu võimu omaenese kehas. Kuna surm on patu palk, ei saanud Jumal lubada patuta mehel surra. Seega äratas Jumal tema surnuist üles, andis talle surematuse ning kõik volitused taevas ja maa peal. Nüüd istub ta Jumala paremal käel nagu truu Vahendaja ning Päästja kõigi jaoks, kes läbi tema tulevad Jumala juurde.

[Matteuse 1:18-21; Kiri galaatlastele 4:3-5; Johannese 3:16; Apostlite teod  2:23-36; Kiri efeslastele 1:19-23; Kiri heebrealastele  2:9-18; 4:14-16; 5:5-10; Kiri roomlastele 3:21-26; 1 Timoteuse 2:5]